Tootja info:
Meliss lõhnab ja maitseb kui sidrun ja seda asutatakse nii maitse-, ravim- kui meetaimena. Toiduks kasutatakse värskeid ja kuivatatud lehti, ravimteena aga ürti. Lehed ja võrsed on kasutatavad enne õitsemist, sest õitseajal muutub maitse kibedaks.
Maitsetaimena kasutatakse melissi kõigis toitudes, millele sobib sidrun, kuna sel on sidrunile sarnased maitse- ja lõhnaomadused. Melissi võib kasutada rikkalikult ka koos teiste maitseainetega, kuid toidule lisatakse seda üksnes peale keetmist. Melissi veidi karvased lehed, kui neid mõõdukalt kasutatakse, on meeldivaks lisandiks salatitele. Eeskätt toorsalatites, kus on õun, kõrvits, kabatšokk, porgand. Kasutatakse ka suppides, kastmetes, herne- ja porganditoitudes, külmades rohelistes kastmetes, keedetud kalaga, munatoitudes ja meliss on väheseid maitsetaimi, millega maitsestatakse kompotte, mahlu, tarretisi ja magusaid aedviljahoidiseid. Värskete lehtedega kaunistatakse magus- ja külmtoite. Kasutatakse ka konservitööstuses ning rohkesti likööri- ja viinatööstuses. Meliss on heaks asendajaks sidrunile ja seepärast sobib kalakõhu täidiseks. Temast on hea teha söögiäädikat, samuti sobib teha õlitõmmist.
Võrratu on meliss karastava teena soojal ajal, samuti sooja teena toidu kõrvaseks või magusa kõrvale kohvi asemel.
Karastava tee võib valmistada koos magusa veini ja musta teega. Musta tee ja melissitee tõmmis valmistatakse eraldi, sest esimene valmistatakse keeva vee peale valamisega ja 3 min tõmbamisega, melissile käib aga kuum vesi 10 min seisuajaga. Pärast jahtumist segatakse veiniga ja hoitakse külmkapis või serveeritakse jääga. Sobib juurde lisada ka estragoni. Samuti võib valmistada petijooki, mis valmistatakse mikseris hakitud melissilehtede ja koorejäätisega.
Ravimtaimena on melissil on palju häid omadusi ja seda teati juba antiikajal, mil sea hinnati kõrgelt kui elutahet tugevdavat ja rõõmsaks tegevat taime. Eeskätt on ülistatud teda kui rahustavat ürti. Tänu oma õrnale sidrunilõhnale lööb ta kiiresti pähe: tugeva annuse puhul toimib unerohuna, nõrga puhul aga maonärvide rahustajana. Usutakse, et meliss pikendab noorust ja hoiab ära veresoonte lupjumist. Meliss on valuvaigisti, spasmide ärahoidja, seedimise soodustaja ning aitab gaasi-, koolika- ja menstruatsioonivalude puhul. Parandab mälutegevust ja migreeni. Ka südametegevust, hoides ära südamepekslemise ja tursed. Kõrgenenud vererõhu korral väheneb pearinglus ja kumin kõrvus, vererõhk langeb mõõdukalt. Külmetushaigus põgeneb kiirelt, kui päevas 4-5 tassi melissi teed juua.
Üldine soovitus tee valmistamisel on 1 supilusikas kuivatatud ürti 1 klaasi kuuma (mitte keeva!) vee kohta. Lastakse soojas tõmmata 10 min, teatud haiguste korral pikemalt ja juuakse kuumana.
Melissi võib kasutada taimesegude koosluses, kuid seeei sobi kokku kõigega. Sobib kilpnäärme tegevuse reguleerimiseks kokku põdrakanepiga, kaselehtedega, ei sobi sooltehädade puhul pujuga. Siin on haiguste ravil koosmõju väga oluline biokeemilise koosluse tõttu (vajalik spetsialisti konsultatsioon). Leedulased kasutavad rahvameditsiinis melissi majoraaniga, eeskätt mälu tugevdamiseks.
Kuidas säilitada?
Meliss säilib kõige paremini temperatuuril +4…+8 kraadi. Seetõttu on seda mugav hoida jahedas ruumis nagu sahver või külmkapp. Pikemal säilitamisel on tarvilik korra päevas ka taime kergelt kasta. Võib hoida koos potiga ka veeklaasis, aga ikka jahedas. Säilib ka toidu- või aknalaual hoides ja korralikult kastes, aga soojas lihtsalt lühemat aega. Laual on ta väga dekoratiivne ja annab head lõhna.
